Lapse toetamine alushariduse omandamisel
Alushariduse tööd reguleerib Koolieelse lasteasutuse seadus (KLS).
Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Alusharidus omandatakse lasteasutuses või kodus (KLS § 2).
Koolieelne lasteasutus on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda,soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades:
1) luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav;
2) hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. (KLS § 1 ja § 3)
Lasteasutused jagunevad munitsipaal- ja eralasteasutusteks (KLS § 4).
Õppe-kasvataustegevuse aluseks koolieelses lasteaustuses on Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava . Tulenevalt laste vajadusest saab koolieelses lasteasutuses pakkuda:
♦ Individuaalset lähenemist
Rühma töötajate koostöö igapäevase õppe- ja kasvatusprotsessi korraldamisel lähtuvalt lapse individuaalsetest vajadustest
♦ Kõneravi
Lasteasutuses käivate kõneprobleemidega laste üldteenindamiseks luuakse 1 logopeedi ametikoht iga 30 kõneravi vajava lapse kohta. Töö on valdavalt individuaalne või väikeste rühmadena
♦ Õpetust-kasvatust erinevates rühmades
Sobitusrühm on üldrühm, kuhu on võetud keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või erihooldust vajav(ad) laps(ed). Laste suurim lubatud arv on vastavalt erivajadusega laste arvule kolme võrra väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades iga erivajadusega lapse kohta.
Erirühm on erivajadustega lastele mõeldud rühm. Eraldi rühmi on võimalik luua segatüüpi arenguhäiretega ja kõneprobleemidega lastele (tasandusrühm, rühma täituvus kuni 12 last)), meelepuuetega lastele (nägemis- või kuulmispuuetega laste rühm, rühma täituvus kuni 10 last), kehapuuetega lastele (kehapuuetega laste rühm, rühma täituvus kuni 12 last), intellektipuuetega lastele (arendusrühm, rühma täituvus kuni 7 last), autismispektrihäiretega lastele (pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm, rühma täituvus kuni 4 last) ja liitpuuetega lastele (liitpuuetega laste rühm, rühma täituvus kuni 4 last).
Õpilase toetamine põhihariduse omandamisel
Kohustusliku hariduse omandamist reguleerib Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus(PGS) Praegu saab Eestis põhiharidust omandada kolme tasemel määratletud õppekava alusel:
♦ Gümnaasiumi riiklik õppekava (RÕK)
♦ Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (abiõppe õppekava) (LÕK) Kool saab õpilase erivajadusest lähtuvalt rakendada:
Tugiõpet
Tugiõpe on õpilasele antav esmane abi õppimisel, mida teostavad klassi- ja/või aineõpetajad vastavalt koolis kehtestatud reeglitele
Individuaalset õppekava
Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.
Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada maakondlikukomisjoni soovitusel.
Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.
Toetust õpiabirühmas
Õpiabirühm moodustatakse põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks. Õpiabirühma täitumuse piirnorm on 6 õpilast.
Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse jõustumise hetkel tegutsenud parandusõpperühmad loetakse õpiabirühmadeks ning nende tegevus viiakse nimetatud seadusega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 93 lg 3).
Koduõpet ja haiglaõpet
Koduõpet ja haiglaõpet reguleerib Haridus- ja teadusministri 11. augusti 2010 määrusega nr 83 kinnitatud “Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord”
Koduõppena käsitletakse õppetöö korraldamist väljaspool kooli ruume tulenevalt õpilase tervislikust seisundist (koduõpe tervislikel põhjustel) ja vanema taotlusel õppetöö korraldaminst lapsevanema poolt (koduõpe vanema taotlusel).Haiglaõppena käsitletakse haiglas ravil viibivale põhi- või üldkeskharidust omandavale õpilasele läbiviidavat õpet.
Koduõpet tervislikel põhjustel rakendatakse õpilasele, kellel on raske funktsionaalhäire või haigus või puue või tervislik seisund mis võib selle põhjustada ja kelle eukohajärgses koolis puuduvad võimalused ja tingimused õppetöö läbiviimiseks õpilase erivajadusest lähtuvalt. Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja nõustamiskomisjoni soovitusel.
Koduõpet vanema taotlusel rakendatakse põhiharidust omandavale õpilasele lapsevanema soovil. Õpilasele koduõppe rakendamiseks esitab vanem kooli direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse hiljemalt 20. augustiks või 20. detsembriks. Taotluses tuleb näidata vanema soovil koduõppele viimise põhjused ja andmed isiku kohta, kes hakkab last õpetama.Otsuse vanema taotlusel koduõppe rakendamise kohta teeb kooli õppenõukogu. Otsus tehakse üldjuhul õppeaasta või poolaasta alguses. Osapoolte kohustused:
– lapsevanem korraldab, finantseerib ja vastutab õpitulemuste eest;
– kool võimaldab õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti; teeb koostööd õpetust läbiviiva isikuga kooli õppekavast lähtuva individuaalse õppekava koostamisel; kontrollib õpilase õpitulemusi.
Koolil on õigus katkestada õppenõukogu otsusega koduõpe, kui kontrolli käigus ilmneb, et õpilasel on individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemused suures mahus saavutamata.
Haiglaõpet korraldatakse haiglaravil olevatele õpilastele. Haiglaõpet korraldab kohalik omavalitsus, mille territooriumil haigla asub, selleks määrab kohalik omavalitsus kooli(d), mille õpetajad haiglaõpet läbi viivad. Õpilase lahkumisel haiglast teavitab haiglaõpet läbiviiv õpetaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooli, mille nimekirja on õpilane kantud, haiglas läbiviidud õpingute sisust, õpilasele antud sõnalistest hinnangutest ja hinnetest ning annab soovitusi õppetöö edasiseks korraldamiseks.
